Wadokai Karate

Wadoryu kanji

Wado-ryu ( wa = rahu/ harmoonia,  do = tee/ rada,  ryu = koolkond/ stiil) ehk rahu tee koolkond on stiil, mille juured on klassikalises jaapani ju-jitsus ning vanas okinawa karates.

Koolkonna rajaja Ohtsuka Sensei oli lapsest saadik õppinud ju-jitsut. Harjutanud 24 aastat ja saavutanud 29-aastaselt oma koolkonna juhi astme (koha, millest tavaliselt temast kaks korda vanemad võisid alles unistada), alustas ta Okinawa karate harjutamist kuulsa Gichin Funakoshi õpilasena. Ohtsuka poolt varem harjutatud ju-jitsu oli loomult pehme ja paindlik. Sellepärast oli tal raske mõista mõningaid okinawa karate tehnikaid, milles kasutati palju jõudu. Õppinud Funakoshi juures kümmekond aastat, ühendas ta Okinawa karate ja Jaapani ju-jitsu põhimõtted ja tehnikad, arendades nii välja stiili, mille nimeks sai Wado.

Wado on stiilina eriti sügavasisuline ja selle õpetajad mainivad tihti, et Wado-ryu on mõtleva inimese karate. Algajaile õpetatakse trajektoorilt pisut suuremaid ja lihtsamaid tehnikaid. Kui teatud põhitõed on selged, muutuvad liigutused väiksemaks ja nende taga peituv idee tuleb paremini esile. SANBON KUMITEDES (kolme sammu paarisharjutused) õpitakse kaitsma ning sooritama vasturünnakut samaaegselt. Nendes tehnikates ilmneb kõrvalepõikamise, vältimise esmajärguline tähtsus, kaitse on vaid julgestav faktor. Ideaalvariandis ei ole Wado’s üldse kaitsetehnikaid.

Mida kaugemale ja kõrgemale Wado-ryu tehnikates arenetakse, seda pehmemateks ja “ju-jitsulikumateks” need muutuvad.

“Jõud jõu vastu” mõtlemist on kerge omandada, kuid see toimib vaid niikaua, kuni leidub keegi, kes on veel tugevam. Wado kasutab ära kõrvalepõiklemise põhimõtet: kui keegi kukutab sinu pihta kõrge maja katuselt kivi ja sina lihtsalt põikad kõrvale, on üpris ükskõik, kas kivi kaalus 5 või 500 kilogrammi. Teine, Shiomitsu Sensei poolt tihti toodud näide, on kellegi poole sõitev auto. Võid muidugi võtta madala kaitseasendi ning sooritada tugevaima kaitse, kuid et sinu jõud on paratamatult väiksem auto omast, kaotad ja osutud allaaetuks. Kaitsmise asemel auto eest lihtsalt kõrvale astudes väldid kergelt ja vaevata allajäämist. Üheaegse kõrvale põikamise ja vasturünnaku põhimõtet ära kasutades, saame samuti oma tehnikatesse märgatavalt jõudu juurde. Sooritades sirgjoonelise kaitse asemel vältimis-, kõrvalepõike liigutuse, tormab vastane meie rusikate otsa ja sel moel otsekui laename vastase jõudu tema võitmiseks. Seepärast rõhutatakse toore jõu kasutamise asemel kiirust, ajastamist ja tai sabakit.

Wado-ryu tehnilise südamiku moodustavad Ohtsuka Sensei poolt välja arendatud 10 KIHON KUMITED. Nõutakse paariaastast harjutamist, enne kui tehnikad on jõudnud sellele tasemele, et Kihon Kumitesid võidakse õpetada. Üldiselt toimub see õpilase valmistudes 3. kyu ehk esimese pruuni vöö eksamiks. Kihon Kumited on paarilisega tehtavad kokkulepitud liigutusteseeriad, kus harjutatakse näiteks rünnaku eest ära libisemist, ründaja tasakaalu häirimist, käelukke ja tehnika vältimist rünnakusse astudes. Tähtis on kogu keha raskuse, jalgade ja puusa tõhus kasutamine. Nendes tehnikates tuleb Wado-ryu olemus kõige paremini esile.

Wado-ryu’s harjutatakse nii katasid kui vabavõitlust. Wado katad pole pealtvaatajatele võib-olla nii efektsed kui näiteks Shotokan-stiili katad, kuid see juhildub just selle koolkonna põhimõtteid järgivast jõu võimalikult otstarbekast kasutamisest. Pelk väline jõud ei ole tingimata efektiivsete tehnikate garantii. Osava Wado-ryu õpetaja esitatud tehnikad võivad küll näida pehmete ja lihtsatena, kuid tehnikate sellist omadust ei tohi segi ajada efektitusega, sest rünnakut vastuvõtvast poolest on nad kõike muud kui pehmed. Wado harjutaja pürgib vältima rünnakut mõjusalt, kuid samas siiski säilitama hea asendi ja distantsi vasturünnakuks.

Wado-Ryu eesmärgiks on võitmatu tahtejõu, terve keha ja mõistuse arendamine, et võiksime omaks võtta rahu ja harmoonia (wa).